[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

as ‹as'i 21› ‹s›
muus la-bemoll

es ‹adv›
‹imperfekt eitavas kõnes› murd ei. *.. võttis noore naise ja hakkas elama. Elas. Es käi kõrtsis, es joo viina ega õlut .. O. Luts.

es ‹es'i 21› ‹s›
muus mi-bemoll

ms.
muuseas

on's, ons
on siis?, kas on? On's võimalik, et hilinesid? On's see tõsi? Ons seda nii vähe? Ons parem, kui ma kaasa tulen? *Katsuge järele, on's mu keel lausunud valskusesõna? J. Sütiste.

s [ess] ‹s-i 21›
eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike s. S on kõver kui kapsaraud. Sisisev, lai, lame s.

s.
sekund

's
‹rõhutava, küsiva vms. partiklina› kõnek siis. a. ‹pronoomeniga›. Mida mina's peaks tegema? Kes see's muu võis olla? Mis sellest's on? Kas ma sulle's pole rääkinud? Ja nii ta's jäigi. Seal see's oligi. b. ‹adverbiga›. Lähen linna, kuhu's mujale. Nüüd's olen mina süüdi! Saab tehtud, mis seal's on! Pea's see tee käidud ei saa! c. ‹verbiga›. Noh, võta's juba! Näeb's nüüd, mis edasi saab. Peab's seda veel küsima? On's niimoodi paha? d. ‹substantiiviga›. Kala's mõni kõhutäide! *Viga's oli Kaarlil nõnda öelda ja minna, Maie asi oli hoopis teine: tema oli aastaks kaubeldud, Kaarel ainult suveks. A. H. Tammsaare.

s. o.
see on

ss(s) ‹interj›

1. annab edasi susisemise heli. *Vett pritsub hõõguvaile sütele. Sss, susiseb söe must suu.. L. Kibuvits.
2. vaikusele v. vaikimisele manitsev häälitsus. Sss! Mitte ühtegi sõna enam!

s. t.
see tähendab

ts
tsentner. Hektarilt saadi keskmiselt 25 ts teravilja.